"Püha öö" sõnad – kuus varianti 19. sajandist

„Püha öö“ on tõlgitud enam kui 330 keelde, sadu tõlkeid saab lugeda JAK Olivieri veebilehelt. Esimese tõlke eesti keelde avaldas Aleksander Leopold Paulsen 1853. aastal. Teise Karl August Hermann 1875. aastal. Järgmised kaks ilmusid aastal 1890, üks Johann Klaanmanni, teine Friedrich Brandti välja antud kogumikus. Juba 1897. aastal trükiti uus Hermanni tõlge. Võib-olla on kusagil mõni variant veel. Sõnad, mida tänapäeval lauldakse, on aga kokku pandud peaaegu kõigist nimetatuist (vt tabelit loo lõpus). Õigem oleks vist öelda, et mitte kokku pandud, vaid iseenesest rahva suus kokku sulanud.

Paulseni tõlkest kirjutasin jõulude ja uusaasta vahel, vt siit.

Karl August Hermanni tõlgetest ja ühest keelelisest seisukohast

Oleks ebaõiglane jätta välja toomata, milline osa „Püha öö“ sõnadest pärineb Karl August Hermannilt. Tema esimene tõlge on neljasalmiline ja ilmus laulikus „Koori ja kooli kannel“ (1875). Teine on kolmesalmiline ja avaldatud laulikus „Ilu-hääled“ (1897). Saksakeelne originaal oli muide kuuesalmiline ning üleilmselt on sellest käiku läinud salmid 1, 6 ja 2, just selles järjestuses.

Hermann 1875

Hermann oli muu hulgas ka keelemees, esimese eestikeelse eesti keele grammatika autor. Keelemehena ei saanud ta leppida vormiga õnnistud, kuigi oma esimeses tõlkes oli seda ka ise kasutanud.

Selliste lühendatud tud-vormide (nagu õnnistatud asemel õnnistud) haritud keelde sobimatuse teema oli tõstatanud Jakob Hurt 1872. aastal Eesti Kirjameeste Seltsi teisel koosolekul. Hurt kirjutas: „Mõnikord sünnib lühenduse läbi ütlemisi, mis otse inetumad kuulda, nagu ütlemine: „temal on laps ära imetud.“ Kes „imeb“ siis last? Last ei „imeta“, waid „imetatakse“, „laps on temal äraimetatud“, „last imetatagu“, „laps on imetataw“ (mitte „imetaw“) j. n. e.“ (EKmsA 1873: 77).

1886. aastal pöörati tatud-vormide küsimusele taas tähelepanu, sest plaaniti välja anda uues kirjaviisis Piibel. Komisjon, mis otsustas vajalike keeleliste muudatuste üle ja kuhu kuulus ka Jakob Hurt, jättis varem soovitatud tatud-vormid esialgu kasutusele võtmata. See ei meeldinud Hermannile, kes kirjutas komisjoni otsuse peale: „Kõik muutused, mis teaduse põhjal keele ja kirjawiisi selgemaks teewad, peaksiwad ka Eesti keeles tehtud saama. Kahju, et seda ei saa tehtama. [...] Lõpud -wad, -tatakse ja -tatud on ülemal seiswate otsuste järel maha jäetud kirjutada, ehk küll õp. Dr. Hurt ise nende eest seisis ja Kirjameeste selts tema juhatuse all otsuseks wõttis neid kirjakeeleski tarwitada“ (Hermann 1886).

Seepärast parandaski Hermann oma „Püha öö“ uuemas tõlkes õnnistud asemele õndsalik, mis oli tollal üsna kasutatav sõna.

Hermann 1897

Hermanni tõlgetest on tänini püsinud fraas patuste rõõm ja tema algse tõlke neljas salm mõningate muudatustega. On huvitav, et Hermann ise jättis oma uuemast tõlkest algse neljanda salmi välja, eelistades kolmandat.

„Püha öö“ teine salm, Friedrich Brandt ja veel üks Hermanni seisukoht

Kõige suurem parandus, mille Hermann oma laulusõnadesse sisse viis, oli kogu teise salmi väljavahetamine. Ent teise salmi uus versioon pole Hermanni enda sõnastatud või vähemalt pole Hermann ise seda esimesena avaldanud.

Seitse aastat enne Hermanni „Ilu-hääli“ oli Friedrich Brandt välja andnud raamatukese „Jõulu-Ingel, ehk Armsad laulud Jeesuse sündimisest. Jõulu kingituseks“ teise osa, kus on kahesalmiline „Püha öö“. Hermanni uus teine salm on mõnesõnaliste erinevustega just seesama mis Brandti teine salm. Tänapäevane teine salm on samuti Brandtilt, aga ühe Hermannile kuuluva parandusega.

Brandt 1890

Friedrich Brandt (Priidik Prants) oli kirjamees, kes andis välja üle 50 eestikeelse raamatukese: nii luuletusi kui jutustusi, nii tõlkeid kui algupärast, nii vaimulikku kui ka ilmalikku. Omal ajal ilmus tema raamatutest ohtralt kordustrükke ja rahvas luges neid suure isuga.

Karl August Hermann on aga „Eesti kirjanduse ajaloos“ (1898) Brandti osas üpriski kriitiline: „Luuletustest on ütelda, et nad wälise koore poolest walju arwustuse nõudmisel mitte seisma ei wõi jääda. Ka sisu poolest puudub sagedasti tuum ja luuleline hoog. Siisgi ei wõi salata, et Brandt’i nii hästi waimuliku kui ka luulelise sisuga kirjad kombelisel otstarbel on Eesti rahwale kasu ja lõbu saatnud ja hääks juhiks ja meelelahutajaks olnud.“

„Püha öö“ eestikeelsed sõnad jäid siiski püsima suuremas osas just nii, nagu Brandt nad avaldas, mitte Hermanni moodi.

Brandt 1890

Pisike kõrvalmärkus

1853. aastal ilmunud Paulseni laulikus pole midagi öeldud laulu algupära kohta. 1873. aastal on seda nimetatud saksa rahvalauluks. 1875. aastal on Hermann laulu juurde märkinud, et tegu on vaimuliku rahvaviisiga Zillertalist. Brandt on 1890. aastal sõnade juurde lisanud, et lauldagu omal viisil, Klaanmannil pole viisi kohta üldse mitte midagi. Helilooja F. X. Gruberini jõuti Eestis alles 1897. aasta väljaannetes.

Tabel. "Püha öö" tõlked 19. sajandil

Paulsen 1853	Hermann 1875	Klaanmann 1890
Püha öö, õnnistud öö! Kõik hingab, valvavad Vaga Maria Joosepiga. Ela lapsuke sõime sees, Maga sa rahu sees. Maga sa rahu sees.	Püha öö! õnnistud öö! Hingab kõik, valvavad Josep, Maria lauda sees, Sõimes Jeesuke nende ees. Maga, Sa, patuste rõõm! Maga, Sa, patuste rõõm!	Vaikne öö, Õnnistud öö! Suur on Jumala ime töö, Täna Petlemas Juudamaal, Alvas lautas on Marial Sündinud patuste rõõm. Sündinud patuste rõõm.
Püha öö, õnnistud öö! Karjastel’ laulavad Pühad inglid halleluuja, Toovad rõõmsaste sõnumid: Laps teile sündinud. Laps teile sündinud.	Püha öö! õnnistud öö! Ilmut’ud karjastel; Halleluja siis taevast sääl Hüüab rõõmsaste inglite hääl: Kristus, see Päästja on tuln’d, Kristus, see Päästja on tuln’d!	Vaike öö, Õnnistud öö! Inglid laulavad rõõmsaste, Karjastele nad ütlevad, Et nad Petlema lähevad, Kristus on sündinud teil’! Kristus on sündinud teil’!
Püha öö, õnnistud öö! Meile tõid Päästajat. Jumalale nüüd olgo au, Inimestest ka hea meel. Rahu maailma peal. Rahu maailma peal.	Püha öö! õnnistud öö! Issa Poeg sündin’d meil’; Üksnes armastus Teda on an’d, et Ta maailma patud on kann’d. Temale andgem nüüd auu! Temale andgem nüüd auu!	Vaikne öö, Õnnistud öö! Rõemu kuulutad kõigile, Laulgem Loojale lõpmata! Auu ja kiitus, halleluja! Kristus on sündinud meil’! Kristus on sündinud meil’!
	Püha öö! õnnistud öö! Kes Sa meil’ ilmutand Issa armu, mis kõikidele Saadab õnnistust täieste. Laulgem sest Halleluja! Laulgem sest Halleluja!

Brandt 1890	Hermann 1897	Гусли 1897
Vaikne öö, õnnistud öö! Kõik on maas, rahu sees; Joosep valvab ja Marial veel Hingab Jeesuke põlvede peal; Maga patuste rõõm! Maga patuste rõõm!	Püha öö, õndsalik öö! Hingab kõik, valvavad Josep, Maria lauda sees, Sõimes Jeesuke nende ees; Maga patuste rõõm, Maga, patuste rõõm!	Püha öö, õnnistud öö! Kõik on maas rahu sees, Joosep walwab ja Marial veel Hingab lapsuke põlvede peal; Maga patuste rõõm, Maga, patuste rõõm!
Vaikne öö, õnnistud öö! Ingli heal, välja peal Laulab rõõmustes: Halleluja, Annab teada karjastel ka: Kristus sündinud teil’! Kristus sündinud teil’!	Püha öö, õndsalik öö! Ingli hääl pilve pääl laulab hõisates halleluja, annab teada nüüd karjastel’ ka: Kristus sündinud teil’, Kristus sündinud teil’!	Püha öö, õnnistud öö! Ingli heal wälja peal laulab hõisates: halleluuja, annab teada nüüd karjastel ka: Kristus sündinud teil’, Kristus sündinud teil’!
	Püha öö, õndsalik öö! Isa poeg sündin’d meil’; üksnes armastus teda on a’an’d, et on päästjaks ta ilmale saan’d. Talle andkem nüüd auu, talle andkem nüüd auu!

Külli Prillop

Paulsen, Aleksander Leopold, 1853. 40 Laulo nore rahwa kassuks ja römuks, ühhe ehk kahhe heälega laulda, mis kirja pannud Aleksander Leopold Paulsen. Tallinn: F. Wassermann.

Hermann, Karl August 1875. Koori ja kooli kannel. Esimene anne. Wälja walitud mitme häälega segakoorilaulud, mis kõigile lauluarmastajatele iseäranis aga Eesti kihelkonna- ja külakoolidele on kokku pannud K. A. Hermann. Tartu: H. Laakmann.

Klaanmann, Johann 1890. Laulud Talle kiituseks. Teine anne, kirja pannud J. Klanmann. Tallinn: J. Klaanmann.

Brandt, Friedrich 1890. Jõulu-Ingel, ehk Armsad laulud Jeesuse sündimisest. Jõulu kingituseks. 2. anne. Tallinn: A. Mickwitz.

Hermann, Karl August 1897. Laulude raamat. Ilu-hääled, kooli, kiriku, kodu, konzerdi ja pidu tarwituseks kokku seadnud ja välja andnud dr. K. A. Hermann. Jurjew: K. A. Hermann.

Гусли 1897 = Гусли. Koraalid ja Eesti rahwalaulud. [Koostanud G. Pärn] Riia: W. Mellin.

EKmsA 1873 = Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat. Tartu.

Hermann, Karl August 1886. [Uus Testament uues kirjawiisis. – Postimees, 5.7.1886.